Tegelikus elus toimuvaid liikumisi jäljendades tuleb mõnigikord ka kukkumist ehk vaba langemist järgi teha. Järgnevalt mõned näited, seletused ja soovitused selle kohta.

Ring ekraanil

Kukkumine kipub millegipärast vahel kergesti palliga seostuma. Pall aga teadaolevalt enamasti
ringikujuline. Seetõttu tuletame meelde, kuidas sai ringi joonistada ekraanile. Ristküliku puhul
piisas joonistamiseks ühest käsust. Ringi ja muude kujundite puhul aga tuleb joonistamist alustada käsuga beginPath(). Seejärel luua vajalikud kujundid. Ning lõpuks öelda stroke() või fill() vastavalt sellele, kas soovitakse näha vaid piirjooni või siis kogu kujund seest ära täita. Ning ringi joonistamiseks sobib kaare tegemise käsklus (arc). Määratakse, keskpunkt, raadius, kaare algnurk ja kaarepikkus radiaanides ning joonistamise suund. Ringi puhul võib alustada algusest (ehk nullkraadist), täisringiks on 2 piid ehk 2*Math.PI ning joonistamise suund pole tähtis, siin näites jätsime selle true-ks.

[crayon-68109c528ef8b858716790/]

Ühtlane kukkumine

Ülalt alla liikumine toimub sarnaste arvutuste tulemusena nagu ennist vaadatud vasakult paremale liikumine – vaid muuta tuleb y-koordinaati. Algusfunktsioonis küsitakse ligipääs tahvlile ja temale joonistamiseks vajalikule graafilisele kontekstile (muutujad t ja g). Käsklus

[crayon-68109c528ef90082402484/]

teatab, et funktsioon liigu() tuleb käivitada iga 100 millisekundi tagant, ehk siis 10 korda
sekundis. Seda ooteaega saab katsetada ja muuta, aga 100 on osutunud suhteliselt kuldseks
keskteeks. Pikem ooteaeg näib juba silmale viivitusena. Lühema aja puhul aga ei pruugi seade suuta enne pilti korralikult valmis joonistada.

[crayon-68109c528ef93730272140/]

Kiirenev kukkumine

Tavaelu jälgides saab kõrgemalt kukkudes kätte suurema kiiruse. Ehk siis kiirus kukkumise ajal
kasvab. Mingist suurusest hakkab kiirust piirama õhutakistus, aga lihtsamate arvutuste juures ka füüsikaõpikus jäetakse õhutakistus välja. Väliolukorda üsna täpselt saaks jäljendada, kui arvestada, mitu ekraanipunkti vastab ühele meetrile looduses ning siis vastavalt esemed ja raskuskiirendus paika ajada. Lihtsamal juhul aga võib kukkumissammule igal ringil veidi otsa liita, et sammu pikkus suureneks. Ning sobivat tulemust saab juba silma järgi hinnata. Siin näites said kõigepealt üles muutujad sammu ja kiirenduse kohta

[crayon-68109c528ef95932335898/]

Liikumisfunktsioonis kõigepealt suurendatakse sammu kiirenduse jagu ning siis liigutakse igrekiga sammu jagu allapoole.

[crayon-68109c528ef97711354162/]

Kood tervikuna

[crayon-68109c528ef99586837027/]

Kukkumiskoha määramine hiirega

Liikumist jällegi mugavam ekraanil juhatada hiirega. Siin näites leitakse kõigepealt hiire asukoht tahvli suhtes (muutujad hx ja hy) ning pärast paigutatakse ring vastavale kohale. Vajalik on samuti ysamm’u ehk allakukkumiskiiruse määramine nulliks, sest muul juhul jätkaks pall hiirevajutuse kohast endise kiirusega kukkumist ning varsti poleks teda ekraanil võimalik enam kuigivõrd jälgida

[crayon-68109c528ef9b111888590/]

Kui nüüd nõndamoodi toimetada, siis igal hiire vajutamise korral hüppab sinna pall ja asub sealt vaikselt alla kukkuma. Kood tervikuna.

[crayon-68109c528ef9d043686073/]

Peatumine servas

Nagu niisama liikumise juures, nii ka kukkumise puhul on vahel hea, kui kokkupandud kujundid  meie tahtmata silmapiirilt ei kao. Taas tuleb kontrollida, et soovitav järgmine asukoht oleks lubatud  ala sees, vaid siis liigutakse edasi. Ning tulevikule mõeldes on lisatud muutuja ka x-suunalise  liikumise tarbeks. Lihtsalt kuna xsamm on parajasti 0, siis kukutakse otse alla. Kui juhtub, et uus  leitud asukoht satuks tahvlilt välja, siis pannakse x ja y-sammud nulliks. 

[crayon-68109c528ef9f118732689/]

Ringi peatamise võimega kood tervikuna: 

[crayon-68109c528efa6368071983/]

Palli loopimine 

Nüüdseks on juba piisavalt oskusi kogunenud, et midagi täiesti elavat ja usutavat kokku panna.  Näitena palli heitmise rakendus, kus pall hakkab liikuma hiire poole. Mida kaugemal hiir on, seda  kiiremini. Servade juures kontrollitakse, et pall sealt välja ei läheks. Kui serv ette tuleb, siis  võetakse hoog maha. Kui võimalust, hakkab ta sellest kohast uuesti allapoole kukkuma. Kui alla  jõudnud, siis peab lihtsalt jääma ootama, kuni hiirega uuesti vajutatakse ja pall liikuma  meelitatakse.  

Tehniliselt midagi väga eripärast võrreldes eelnenuga polegi. Mõlema koordinaadi puhul pannakse  pall sammuma hiire suunas. Sammu pikkus võrdeline kaugusega hiirest.  

[crayon-68109c528efa8938475201/]

Tulemusena aga valmib täiesti mitmekülgne palli heitmise rakendus, mida saab edaspidi  mitmesuguste liikuvate mudelite juures kasutada. 

[crayon-68109c528efaa375111644/]

Nagu piltidelt näha, saab nõnda panna palli oma asukohta muutma.